Are Altraja vastab:

Oleme kuulnud, et FC Elva asutamise otsus sündis saunalaval. Kas see peab paika või kust idee üldse tekkis?


Klubi asutasime koos Margus Ivaskiga 2000. aastal ja see idee sündis tõepoolest Marguse juures Peedumäel saunalaval. Kuna mina olin juba mõne NIKE esindusega toetanud FC Florat ja Eesti Jalgpalli Liitu, siis oli tekkinud hea kontakt Aivar Pohlakuga, kes pakkus välja, et Elva suuruses linnas võiks kindlasti jalgpalliklubi olla ja ta saaks meile abiks olla selle asutamisel! Eesti jalgpallielus eksisteeris tollel ajal Meistriliiga klubi Viljandi Tuleviku duubelmeeskond, kus mängis arvestatavaid nimesid Eesti jalgpallielus! Avanes võimalus too Esiliiga klubi nimetada ümber FC Elvaks ja töötada välja FC Elva bränd. Tollele meeskonnal ei olnud sisulist seost Elvaga ja Elva spordikogukonnaga. Peatreeneriks oli Aivar Lillevere. Eesti suures jalgpallis oli just mängijakarjääri lõpetanud Urmas Kirs ja elas Viljandis. Aivar Pohlak pakkus välja tema, kui FC Elva klubi noortetreeneri ja süsteemi ülesehitaja. Kohe alguses ilmus meie meeskonda ka Veiko Haan, kes oli särtsakas tegevjalgpallur mitmes Eesti klubis! Elvas pärit noormehega leidsime kohe ühise keele ja kui mõni aasta hiljem lõppes koostöö Urmas Kirsiga, siis oli just Veiko see, kes nii Elva identiteeti, kui ka jalgpalliarmastust hinges hoides, osutudes klubi tõeliseks alustalaks! Seetõttu on meie jaoks eriti sümboolne, et nüüd – 16 aastat hiljem, võtab just see mees üle meie klubi esindusmeeskonna peatreeneri vastusrikka rolli! Veiko tunneb nii klubi, Elvat ja FC Elva tegevuspiirkonda, kui ka meid Margusega, läbi ja lõhki ja tal on meie 100%-line usaldus!  

Mis oli kõige suurem katsumus FC Elva loomisel?

Mitte ükski tegevus ei tulnud kergelt – kui ütleme, et asutasime klubi „nullist“ siis pole see tõsi – asutasime klubi „nn miinusest“: Esiteks suhtumine jalgpalli oli Elvas pigem negatiivne – linnavalitsuse tiiva all tegutseva Elva Spordiliidu liikmed olid pigem vastu lisaspordiala (= lisaeelarve) tekkimisele – jalgpallis nähti kohe konkurenti! Teiseks polnud treenereid ja kolmandaks polnud mitte ühtegi korralikku väljakut – trennidega alustasime sügisel 2000 Elva kooli võimlas. Linnastaadion oli kohutavad seisukorras, kunstmuru ei eksisteerinud (rajasime 2005), Arbimäe miniarenat ei eksisteerinud! Meie klubi füüsilises tegevuspiirkonnas - Elva linnas ja 6 vallas, teeme täna trenni 26 erinevad spordibaasis – 2000. aastal oli nendest olemas 3-4.  Lisaks puudusid laste ja noorte kontaktid – panime Elva kooli septembris üles kuulutuse, et „Võtame lapsi vastu jalgpallitreeningutele“ – Vana Kooli aulasse kogunes ca 50-60 last ja lapsevanemat. Jagasime FC Elva teemalisi suveniire ja tegime presentatsiooni. Eelarvet polnud mittemingisugust! Oli ainult minu, kui spordiettevõtja, ressurss klubi toetamiseks ja seda me ka kasutasime – julgen öelda, et rakendasime FC Elvale 2000. aastal samasugust sponsorpaketti nagu tol ajal FC Florale, lisaks ostsime Urmas Kirsile Seat Ibiza, mille dekoreerisime klubi värvidesse ja millega Urmas käis Viljandist IGA PÄEV (150km edasi-tagasi) tööl Elvas! Urmase palk oli tolle aja Eesti mõistes tipptreeneri tasu vääriline!

Milline oli nägemus klubi esimesteks aastateks?

Rõõm on tõdeda, et seadsime kõrged ja pikaajalised eesmärgid ja oleme suutnud neid pidevalt täita! Ka täna seame oma klubilised ja sportlikud eesmärgid ca 10 aastat ettepoole! Jalgpall on spordikultuuri osa, sport on osa rahvuskultuurist. Kultuuriga on üldiselt nii, et seda on kerge hävitada, aga väga raske tekitada. Jalgpalli ja ka muu kultuuri arengut saab mõõta inimpõlvedes. 10 aastat on jalgpalliklubi tegevuses väga lühike aeg. Inimpõlv ehk 25 aastat on piisav ajaperiood, mõtestamaks ja seletamaks lahti tegevusi ja protsesse klubilises tegevuses. Infrastruktuuri planeerimine ja arendamine, mängijate ja sealt edasi treenerite kasvatamine oma kogukannast – inimestest ja peredest, kes kannaksid kogu elu oma kodukandi eripärasid, kirge ja karakterit südames on huvitav, kuid väga raske töö! Aga ilmselt just see meile Margusega (ka täna) just huvi pakubki! Oleme üle päevapoliitikast ja valimistsüklitest. Maailma parimad jalgpalliklubid on üle 100 aasta vanad, juba 4-5 inimpõlve klubi mängijaid ja fänne on seda kultuuri loonud! Me vaatame tulevikku selliselt, et kuidas meie oma laste ja perede suhe jalgpalliga ja FC Elvaga areneb ja milla on õige aeg anda teatepulk üle. Sinnmaani läheb veel aega. Aga töö oma piirkonna inimestega, oma klubi vaimse ja sisemise kogukonnaga oli ja on ka täna kõige olulisem! Esindusmeeskond võib kaotada mängu või langeda liigas, kuid meie ja kogu klubi ei tohi hetkekski kaotada sidet oma lastega, treeneritega, lapsevanematega ja kogukonnaga! Meie treenerid, nende suhtumine, professionaalsus, eetilisus ja innovatiivsus – mitmedki paljud muud head omadused on need, mis teevad FC Elvast unikaalse klubi Eestis! Loomulikult on igal klubiinimesel nõrkusi, kuid nagu jalgpallimänguski ei saavutada edu läbi mängijate nõrkuste analüüsimise, vaid läbi tugevamate ja parimate omaduste maksmapanemise, nii ka klubis -treenerite parimate omaduste summa moodustab FC Elva selgroo, identiteedi ja südametunnistuse. Minu arvates on meie klubis Eesti kõige innukamad ja kirglikumad persoonid!

Kuidas olete rahul klubi praeguse seisuga?

Ütlen alati, et tagasivaadates ja täna klubis, meie turniiridel ning mängudel ümberringi vaadates, oleks patt nuriseda! FC Elva eristub selgelt oma kire, kogukonna ühtsusega ja ka sportlike saavutustega ning noorte hõivatusega kaugel muust spordist ja muust kogukonnategevusest Elvas! Aga see pole eesmärk – liidri roll on vastutada! Vastutada spordi ja kultuurielu edasiviimise eest Elvas ja loodavad Elva vallad ja kaugemalgi. Tunneme endal vastutust ka Eesti jalgpallielu edasiviijatena. ALATI SAAB PAREMINI - nii on spordis alati. Olles essmärgi saavutanud kiikad ju kohe uue eesmärgi suunas. FC Elva publikuarv oli Eesti jalgpallis tegutseva 26 tippklubi seas (Premium Liiga, Esiliiga, Esiliiga B) seitsmendal kohal jäädes alla vaid Eesti tippklubidele ja sedagi napilt! Mängukorralduslikus mõttes olime kolmandal kohal. Klubi treenerite kvalifikatsiooni mõttes on FC Elval põhjust rõõmustada – nii haritud treenerite ja treenivate noorte suhtearvu on ette näidata vähestel. Klubi liikmeskond on kasvanud 575 –liseks! Eesti Jalgpalli Liidu liikmeskonna 119-st klubist oleme liikmete arvult TOP 10 seas. Kõige olulisem on säilitada rahulik areng, tagada sisemine stabiilne keskkond nii treeneritele kui harrastajatele. Arendada piirkonna sporti ja sportliku elulaadi tervikuna. Olla selle veduriks! Seetõttu on FC Elval kõikide spordialade suhtes äärmiselt kõrge respekt. Teeme kõik, et toetada nii teadmiste, kui oskustega ka teiste spordialade arengut Elvas ja Elva ümbruses! Rõõm on tõdeda, et ca 25 spordialal mida Elvas viljeletakse on meil üle kümne valitseva Eesti meistri ja meie linnas toimub jätkuvalt üle-eestilise kaliibriga tippspordisündmusi! Ainult ühtne spordirahvas suudab hoida meie linna terve ja tervelt mõtlevana. Siiani on see õnnestunud. Meisse usutakse ja meie peale loodetakse. Me ei saa neid lootusi petta! Toetan ka ise materiaalselt erinevaid Elva sporditegemisi ja on rõõm tõdeda, et Elva sport on Eesti absoluutses tipus!

Milline võiks olla FC Elva tulevik?

Sõltumatu, oma Elva ja Elva piirkonna inimestele suunatud sportliku elustiili teenäitaja ja inspireerija! Tahame alati maksimeerida kõigi inimeste võimalusi tulla trenni, saada kvaliteetsed algteadmised spordis, tervislikust toitumisest, pakkuda noortele jalgpallilise tegevuse kõrval võimalust seoses võistlustega reisida Eestis, Baltimaades ja Euroopas, et laiendada nende silmaringi, et nad saaksid tõdeda, et kodus, Elvas, on kõige parem. Me tahame teha kõik, et Elva oleks parim linn elamiseks, töötamiseks, puhkamiseks ja sportimiseks. Tahame esindus-meeskonnaga mängida Eesti Premium Liigas, aga mitte iga hinnaga ja võimalusel, vaid oma, Elva ja Elva piirkonna, meestega ja Eesti Naiste Meistriliigas oma naistega! Tahame, et Elvas lisaks 2017 avatavale Puiestee-Pargi tänava täismõõtmetega kunstmurule, oleks 10 aasta pärast täismõõtmetega jalgpallisisehall ja klubis tegutseks 800-900 harrastajat. Tahame avada miniarenad Käärdis, Rõngus ja Nõos lähemate aastate jooksul. Soovime, et igal teisel aastal pääseks meie klubi kasvandik mõnda Eesti tippklubisse ja et Eesti rahvuskoondises oleks alati väljakul üks Elvast pärit mängija. Kõige olulisem on hoida ja arendada oma kodulinna identiteeti ja Eesti (rahvus)kultuuri nii, et selles oleks vääriline ning oluline koht spordile, tervetele eluviisidele ja viimati nimetatu kõlaks Elva sünonüümina!

Jah – nii mõnigi neist soovidest võib kõlada naiivsena ja ideaalsena, kuid oleme seisukohal, et kui ideaali ei sõnastata, siis ei eksiteeri mitte mingit võimalust ka nende poole liikumiseks!  

Kui on mahti, siis üks lühike, kuid meeldejäävaim lugu seoses FC Elvaga.


Kuna Veiko Haan on klubi esindusmeeskonna peatreener siis ehk lugu seoses Veiko Haaniga. See võis olla 2001 või 2002, Veikol oli juba siis energiat elektrijaama jagu ja päevased 4-5 trenni järjest, ei tähendanud seda, et õhtul noore mehena ka seltskonnaelust viimast ei võetud. Elva ööklubi EGO, mis oli toona kohaliku noorteelu reede-ja laupäevaõhtuseks keskmeks, pakkus selleks suurepärast võimalust. Elvasse sattudes, käisin ka ise sealt sageli läbi, et aru saada, kas kogu linn degradeerub või on klubimaastikul mingeid arenguid. Kord kohtasin Veikot seal lõbusas meeleolus, erinevaid vedelikke testimas. Kõik oleks olnud inimlikult arusaadav, kuid probleem oli selles, et kogu õhtu oli möödunud „uhkelt“ klubi dressi kandes! See aga meie filosoofiaga kuidagi kokku ei lähe ja Veiko sain pandud valikute ette et kas „ei kanna enam klubi dressi“ või teeb korrektuurid oma vaba aja veetmise filosoofiasse. Veiko valis teise tee ja peab tõdema, et pidev areng inimsena, on mind Veiko puhul üllatanud kõik need 15-16 aastat! Täna ei ole ta mitte enam ainult spordimehena „maa sool“, vaid ka isiksusena autoriteet, kes on oma tervislike eluviiside ja ellusuhtumisega mõjutanud juba tervet põlvkonda elvalasi ja fcelvalasi! Seetõttu on tõus FC Elva esindusmeeskonna peatreeneriks asjade loogiline ja loomulik kulg!